Avaliku halduse esseed
olnud mitmete teiste riiki õigussüsteemid. Ka mina leian, et riigil peab olema üks seadus, mis
on ülim kõigist teistest ja selle järgi toimib ülejäänud elu, sest siis on inimestel alati midagi,
mille järgi olla ja vaadata, mis on õige ja mis mitte.
1992. aasta seaduste muudatuste ja reformide osas oli Eesti rahvas väga vastuvõtlik, ei saa
teostada ühtki reformi kui need ei allu rahva tahtele, sest rahvas on ju ikkagi kõrgeima
võimukandja. Minu arvates sai selline seadusreformide läbiviimine toimuda tänu rahva
suurele tahtele isa isamaa armastusele. Üle pika aja tundis rahvas ennast taas vajatuna ja et
nende vajadustega tõesti arvestatakse ja olid lootuses ja usus, et elu läheb paremaks.
2000. aastal näitas Eesti, et hoolib oma rahvast, kui kehtestas seaduse, mille kohaselt ei
võeta riigi- või kohalikuomavalitsuse organitesse tööle isikuid, kes võõrvõimu ajal töötasid
selle teenistuses. Selleks on igal isikul tarvis anda süümevanne