Euroopa Liidu alused
Euroopa Liidu kõik õigusaktid on oma põhiolemuselt Rooma lepingu ja
teiste asutamislepingute sätete kehtestamise täpsemad normid. Euroopa
Liidu (EL) õigusaktid sünnivad protsessis, milles põimuvad 2 teatud
mõttes teineteist välistavat seisukohta : 1) eesmärgi ratsionaalne
ettevalmistamine 2) vastuolulisi rahvuslikke ja institutsionaalseid huve
kajastav läbirääkimiskultuur. Selline põimumine on EL raames tunduvalt
ulatuslikum kui rahvusriikide seadusloomes.
EL seadusloomemenetluses on ulatuslikeim osa etendada Euroopa
Komisjonil (EK). EK ettevalmistustöös on töömeetodid analoogilised
siseriikliku seadusloomega, kus võetakse arvesse ka erinevate
ühiskondlike ja poliitiliste organisatsioonide majanduslikke ja poliitilisi
huve. Kui aga EK-s valminud seaduseelnõu läheb Euroopa Liidu
Nõukokku või Europarlamenti, jäetakse EK-d mõjutanud poliitilised ning
majanduslikud faktorid asja arutlusest kõrvale. See aga näitab kujukalt, et