võimule. Rahvahääletusel kiideti heaks vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise eelnõu, mis piiras oluliselt 50-liikmeliseks kahaneva parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale laialdased volitused. Uue põhiseaduse järgi nimetati kuueks aastaks valitavat riigipead presidendiks. Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. President kehastas riigivõimu ühtsust. Valimisõiguse said mehed ja naised 22aastaselt. Seadusloomeline rahvaalgatus kaotati, rahvahääletus sõltus presidendi tahtest. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt presidendiks valitud ainukandidaat Päts nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Eenpaluga. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas teatud sammu demokraatia suunas: rahva laia toetust omanud parlamendivähemus nõudis valitsuselt kodanike põhiõiguste taastamist ja erakondliku tegevuse taaslubamist. Esimesi samme
Valimisõiguse said mehed ja naised 22 aastaselt (eelmise põhiseadusega 20 aastaselt). Parlamendi esimene koda - 80-liikmeline Riigivolikogu, valiti viieks aastaks vähemalt 25 aasta vanuste kandidaatide hulgast. Riigikogu teine koda -- Riiginõukogu -- koosnes 40 liikmest, kelledest 10 nimetati presidendi poolt, 6 liiget kuulus sinna oma ametikoha tõttu ning 24 valiti korporatiivsete ühenduste, omavalitsuste jt. institutsioonide poolt. Eelmises põhiseadusega lubatud seadusloomeline rahvaalgatus kaotati, rahvahääletus sõltus presidendi tahtest. 1938. aasta veebruaris toimunud Riigivolikogu valimistel, mille eel piirati opositsiooni kampaaniavõimalusi, saavutas võidu valitsuse poolt organiseeritud Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne, mis sai 54. Opositsioonile antud häälte hulk ületas küll võimulolijate oma, kuid opositsiooni killustatuse tõttu ei pääsenud see mõjule. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt