vaba tõlgendamist. Iga organisatsioon kehtestab oma reeglid ja sellest tekib ka organisatsioonikultuur. Minu seisukoht on see, et kui üksikisik on ühe organisatsiooni liige, olgu see siis kool või töökoht, peab ta austama seal kehtivaid mooraalinorme. Kui tema sisemine eetika lubab tal kehtestatud norme vabamalt tõlgendada või kui kehtivad moraalinormid ei kaalu tema jaoks üles teisi väärtusi, tuleks mõelda oma sobivusest sellesse organisatsiooni. Eetika on tihedalt seotud ka seaduskuulekusega. Mina pean ennast inimeseks, kes on seisukohal, et seadusi tuleb järgida. J. Donne on öelnud, et inimene ei ole saar, täiesti omaette, vaid osa maismaast, mis näitab, et teatud põhimõtted on vajalik ühiskonna tasandil kokku leppida selleks, et kooseksisteerimine võimalik oleks. Iga inimene saab otsustada ise, kui eetiline on tema jaoks nende kokkulepete eiramine. Selliste kokkulepete eiramine võib kaasa tuua nii kolleegide, perekonna kui teatud juhul ka ühiskonna halvakspanu.
väärt, sest see, kes on parm, väärib rohkemat, kes aga parim kõige rohkem. (NE 4.3 1996:83). ,,Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline." (NE 4.3 1996:82) Raamat 5 õiglus ja ebaõiglus · Nii nagu suur eneseväärikus on individuaalse moraalivooruse tipp, õiglus on riigi vaatenurgast moraalivoorustest tipp. Õiglus on see, mis toodab õnne poliitilisele kogukonnale, seetõttu samastub seaduskuulekusega. Sest seadused reguleerivad igat inimtegevuse ala ning nende eesmärgiks on polise ühine hüve. "Ebaõiglaseks peetakse nii seaduserikkujat, ahnitsejat kui ka võrdsusest mittehoolivat inimest, see aga on selge, et õiglane on see, kes allub seadustele ning on võrdsuseaustaja. Seadustele alluvat ja võrdsust austavat inimest peame õiglaseks, seaduserikkujat ja võrdsusest mittehoolivat ebaõiglaseks." (NE 5.1. 1996:98)
annaabi.ee 
