15. 2. 12. 14. 18. 3. 13. 16. 1. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 20. 1. Sellele isikule iseloomulik. 2. Alkoholi tarvitamine. 3. Mis kannab organismis laiali toitaineid ja hapniku. 4. Enda seksuaalne rahuldamine ehk... 5. Teadus seaduskuulekast käitumisest südametunnistuse järgi. 6. Nikotiini manustamine sigarettide abil. 7. Oskus asetada ennast teise inimese olukorda. 8. O2 sõnaliselt väljendatuna. Hingamiseks vajalik element. 9. Esmane (teise sõnaga). 10. Mis toimub pärast seemneraku ja munaraku ühinemist? 11. Rituaalne pidulik üritus. 12. Mis kahjustub kõige rohkem suitsetamise tõttu? 13. Levinud ja kahjuks ravimatu suguhaigus. 14. Hinnang, mis käib iseenda kohta. 15. Tõus ametiredelil. Tööalane tõus
Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus Kriminaali ehk kurjategija olukorra muudavad teiste indiviide omast erilisemaks haavatav ja atraktiivne kuriteo objekt, soodus keskkond ning motiveeritud ja suutlike tõkestajate puudmine. Kaudseteks põhjusteks on ka nt sotsiaalsed mõjud. Erinevad motivatsioonid kui ka juhuslikkus eristavad kurjategijat seaduskuulekast indiviidist. (Hilbor, 2008, lk 30) 6 1.4 Kurjategija isiksuse erilisus Kriminaalse isiksuse teooria autoriteks on psühhiaatrid Samuel Yochelson ja Stanton Samenow, kes juhtisid pikki aastaid kurjategijate uurimise programmi Saint Elizabethi haiglas Washingtonis. Autorid vastandasid oma käsitluse psühholoogilistele ja sotsiaalsetele kriminaalse käitumise käsitlustele. Tsentraalne idee nende teoorias oli, et kurjategija lihtsalt
annaabi.ee 
