Sokratese arusaam inimese loomusest.
Sokrates leidis, et
surmaga seoses tuleks säilitada hea lootus, ja kui midagi tõeks pidada, siis eeskätt
seda, et tublile mehele ei juhtu midagi halba ei elus ega surmas ja et jumalad ei lakka
iial tema saatuse eest hoolt kandmast.
Sokrates oli veendunud, et ei ole olemas niisugust inimest, kellel õnnestuks
puutumatuks jääda, kui ta mõnele rahvahulgale õiglaselt vastu hakkaks ja kõike riigis
toimuvat ülekohut ja seadusevastasust takistada püüaks. Ta ütles, et "paratamatult
tuleb ülekohtu vastu võidelda, kui aga niisugune inimene uurikest aegagi tahab elada,
peab ta eraisikuks jääma ega tohi avalikku ellu sekkuda". See on poliitilis-õigusliku
ühenduse mõju inimese loomusele.
Seega ideaalis peaks inimese loomus olema iseseisev ning hea ja õiglane, tegelikkuses
aga loeb enamiku arvamus ning maised lõbud, isegi Sokrates leidis, et tuleb surma