Maailma usundid
6) Teistlikud ja mitteteistlikud usundid. See jaotus on problemaatiline, sest
puudub üldtunnustatud jumala definitsioon.
7) Monoteism ja polüteism. Vaieldakse, kumb neist on varasem. Neil on ka
vahevorme. Religioonides, mis klassikaliselt on monoteistlikud, on nähtud
rahvausundi tasandil polüteistlikke jooni (pühakukultus: pühakuid on nimetatud
jumalateks).
8) Grupeerimine religiooni keskse mõiste järgi. Näiteks seaduseusundid
juutlus ja islam, kuna seal on väga olulised jumala käsud ja keelud. Kõike neis
usundites ei saa siiski taandada käskudele ja keeldudele. Niimoodi võiks
religiooni samastada moraaliga, religioonil on aga rohkem dimensioone.
Lunastususundi seavad eesmärgid inimese vabastamise millestki, mis teda
seob: müsteeriumiusundid (kristlus), budism. Nähtused, millest vabanetakse pole
siiski alati võrreldavad.
Kõik usundid on ajas muutunud.
1
annaabi.ee 
