18.sajandi Eesti ülevaade
Talupojad said küll isiklikult vabaks, kuid et sisuliselt kogu maa kuulus mõisnikele, pidid nad
tolle heaks jätkuvalt tööd tegema ja teokoormised isegi suurenesid. Eestimaal kaotati 1816.
aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega
seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis.
Eestimaa vabad talupojad moodustasid vallakogukonna, (eestikeelsetes seaduseraamatutes
nimetatakse neid kogudusteks), mille valitsemiseks valiti kogukonna eestseisja ehk
vallatalitaja, vallakohtud kaotati ning nende asemel hakkasid talupoegade asju madalaima
instantsina lahendama kihelkonnakohtud (kihelkonnakoguduse kohtud). Pärast talupoegade
pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud.
Teotöökohustus säilis ning läks raskemakski. Siiski oli talupoegadel suurem liikumisvabadus,
annaabi.ee 
