Peet Vallak “Elu nullpunkt” ja “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”
positiivsena, kes halva mõju üle võidu saab. Mõnes mõttes on see minu arvates kogu
novellikogu kõige õpetlikum lugu.
Teistlaadi novellid on sarjast Lambavarga Näpsi lorijutte. Lorijutt on
rahvapärane termin, see tähendab, et sisu ei vasta täpselt tõsidusele, sisaldab
väljamõeldist, luiskamist, et asja huvitavamaks teha.(Palgi, 2011, lk398.) Eelmistest
eristab neid lugusid seega humoorikas fantastilisus. Küll ajab Näps end
seaduseesindajaks valetades tülikad mustlased külast välja, korvitegija Siim leiab oma
kodu ukse eest maa sisse kaevatud rahapaja, Piibumeister laristab segamatult
nõidadest naise ja ämma raha maha ning valerahategija Ado pääseb juhusliku
õnnetuse kaudu kriminaalkaristusest. Neis juttudes on kõigis omajagu
muinasjutulisust kuid mitte üleliia ebareaalset. Kui ülejäänud novellides on sellised
keskpärased ja veidi heitlikud tegelased pigem hädas ning õnnetu eluga, siis