Vana-Rooma riik
Rooma riik oli õigusriik.
Seadusandlus sai alguse 12 tahvli seadustest, järgnevatel sajanditel rahvakoosolekutel ja
keisrite poolt vastuvüetud lugematustest seadustest kujunes tohtutu seaduste kogum.
Juurdus põhimõte, et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi, vaid rangelt seaduse
sätteid silmas pidades.
Keisririigi ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama sajandite jooksul välja antud seaduste
süstematiseerimisele ja ühtlustamisele, esile kerkisid seaduseasjadundjad- juristid -ja kujunes
selge juriidiline terminoloogia. Sellega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest
lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtetest kehtivad
tänapäevalgi.
Seisuslik ühiskond (lk 156)
Ülemkiht- Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus
Alamkiht- Vabad mehed, vabakslastud, orjad
Naistel poliitilisi õigusi polnud ja ka kohtus pidi esindama neid meessoost eestkostja.
2. Ristiusu kujunemine. Kes levitasid ristiusku
annaabi.ee 
