majanduslikud põhjused. Koloonia anti loomisel vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei tähendanud siiski viimaste õigust asumaale, kõrgeim võim kuulus seal ikkagi Inglise kuningale, st et Põhja-Ameerikasse asunud inimestel olid kõik õigused ja vabadused, mis kehtisid Inglismaal. Mida enam asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas Briti tolli-ja maksupoliitika ning inglise kuninga poolt määratud kuberneri õigus panna veto koloonia seadusandliku kogu otsustele. Septembris 1774 kogunes esimest korda Ameerika asumaade kontinentaalkongress, mis katkestats kaubavahetuse Suurbritanniaga. Kuigi I kontinentaalkongress lootis rahumeelsele konflikti-lahendusele, see siiski ei õnnestunud ning II konintentaalkongress võttis 4. juulil
siiski kuningas. 1636. aastal tuli kokku Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustusid seadusandlikud kogud. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas nende kaugus, nad asusid kaugel ookeani taga ja kuningavõimul oli raske neid ohjata. Kuid mida rohkem asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine just Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli-ja maksupoliitika. Seoses sellega võeti 1765. aastal vastu tempelmaksuseadus, millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõikidele ametlikele dokumentidele. Ameerika põlisasukateks olid indiaanlased, kes jagunesid paljudesse hõimudesse. Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult ja pakkusid neile inimlikku abi. Vaatamata sellele suhtus enamik valgeid indiaanlastesse üleolevalt
annaabi.ee 
