3.10. A.A. elab Eestis 1970-ndast aastast. Lähtuvalt sellest võib eeldada, et A.A.-l on Eestis elamiseks elamisluba olemas. Vastastikus korras ei võtaks PPA esindus A.A. Eesti kodakondsuse saamiseks sooviavaldust ja KodS §-s 17 loetletud dokumente menetlusse. 3.11. Välismaalasele Eestist väljasõidukohustuse ning Eestisse sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra ning välismaalase Eestist läbisõidu korra sätestab Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus4 (edaspidi VSS). 3.12. Riigist lahumiseks ettekirjutuse olemust ning nõutavad põhjendused on sätestatud VSS §-tes 7 ja 71. Kui A.A.-l on Eestis elamiseks elamisluba olemas, siis puudub PPA-l õiguslik alus teha Eestist lahkumiseks ettekirjutust. 3.13. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-le 27 on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. A.A. on abielus Eesti kodaniku K.A.-ga. A.A.-l ja K.A.-l
esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu. Niisamuti on palgaseaduse3 kohaselt seadusevastane palga vähendamine või suurendamine olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist ja muudest asjaoludest. 1 PS II pt § 12 2 RT 1992, 15/16, 241...2007, 44, 316. 3 RT I 1994, 11, 154...2007, 2, 6. Kõige tähtsam võrdset kohtlemist reguleeriv õigusakt on soolise võrdõiguslikkuse seadus4, 3 mis on kõige üksikasjalikumat ning lahtikirjutatumat diskrimineerimise vastast õiguslikku regulatsiooni sisaldav siseriikliku õiguse allikas Eesti Vabariigis. Ka karistusseadustik5 sisaldab diskrimineerimise keeluga seonduvaid sätteid, nähes teatud rikkumiste puhuks ette kriminaalvastutuse. Seadustiku olulisemad asjakohased paragrahvid on
annaabi.ee 
