liikumine Taevase Rahu väljakul relva jõul. 1997 tagastati Hiinale Hong Kong. Hiina lipp Hiina vapp Valitsemine Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgeim seadusandja. Valitsemine jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Ainult need, kes olid eksamid edukalt sooritanud, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigiaparaadis. Keskvalitsuse tuumiku moodustas ametnikest koosnev seadsuandliku kogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud. Elanikkond jagunes varanduse ning tegevuse järgi paljudeks ühiskondlikeks gruppideks: kaupmehed, käsitöölised, talupojad jne. Igal külal oli kohalikest meestest koosnev omavalitsus, mis lahendas kohalikke asju, ilma riigi sekkumiseta. Ühiskond Hiina on maailma suurima rahvaarvuga riik Hiina perekond patriarhaalne.Põhimõtted: 1)Noored peavad kuuletuma vanematele 2)Naised meestele
(institutsioonide, õigusjõu ning normatiivse-mittenormatiivse) alusel vaid üheliigiliste õigusaktide osas (üldaktid omaette ja üksikaktid omaette). Samas eksisteerib subordineerituse horisontaalliin sama kolme tunnuse alusel, nt a) ühe ja sama tasandi üldakt subordineerib tema üksikakti; b) kõrgema tasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalama tasandi üld-ja üksikakti; c) kõrgema tasandi üksikakt subordineerib madalama tasandi üksikakti. Seadsuandliku riigivõimu õigusaktid Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Täidesaatva riigivõimu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Riigipea annab üldaktidena dekreete (liigitus): ¤ dekreetseadused; ¤ erakorralised dekreedid; ¤ nn hädadekreedid. Dekreetseadus asendab täielikult seadusi. Sellega reguleeritakse riigikaitset, välispoliitikat jne.