Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
lugeda; Ei kannata ta varjugi (näha); Ei liiguta lillegi; Ei lõika hapupiimagi; Ei näe oma nina
ettegi; Ei näe oma ninagi pähe; Ei näe selget päevagi; Ei näe sõrmegi suhu pista; Ei pilguta
silmagi; Ei salli silma otsaski; Ei seisa pudeliski paigal; Ei tee kõverat kõrtki; Ei vea villast lõngagi
katki; Koer ka ei haugu takka; Mitte karvavõrdki; Pole aega kõrvatagustki sügada ~ ninagi
nuusata; Pole krossigi väärt; harvem tuleb ette ka jaatavaid vorme: Ajab surnud ka naerma; Küla
seadki ~ koeradki naeravad; See on siililegi selge
4) da-infinitiiviga fraasid: jalaga segada; kiviga visata; käega katsuda
Need vormid liituvad tihti omavahel ja vahelduvad muude rõhusõnadega (laus-, päris, täitsa).
Näiteks: Oli häbi, nii et vaju või maa alla; Küll on pime, nii et võta või silm näppu; Selline nälg, nii
et võtab kas või silmanägamise (~ silmanägemuise ka) ära; Kõht täis, nii et tapa kas või täi peal