Psühholoogia arvestus
sarnaste inimestega.
Kuid môningatel juhtudel vôrreldakse end ka meist erinevate inimestega.
Nt kui inimese mina-pildis mängib olulist rolli sugu, siis ta vôrdleb end oma soo
esindajatega
ja seda ka siis kui vaadeldaval vôimel ei ole mingit pistmist sooga.
Nad arvavad, et samast soost isikud on nende kôige suuremad vôistlejad.
Ilmnenud on ka selline vôrdlus, kus vôrreldakse end mingi vôime osas kôige parema
esindajaga,
teatava "standardi seadjaga", "eeskujuga". Selline ülapiiri leidmine pakub inimestele
huvi, kuid vôrreldes enda vôrdlemisega lähedasteteistega, on see ülapiiriga vôrdlemine
teisejärguline.
Kui kellelgi on meist paremini läinud, siis hakkab toimima ülespoole võrdlemine.
Kui me tahame võrdlusega teada saada, millised me tegelikult oleme,
siis oleks allapoole suunatud võrdlus ehk siis võrdlus nendega, kel läheb halvemini kui
meil,
sama oluline kui ülespoole suunatud võrdlus.