Resonantsvaheldites sulguvad ja avanevad juhitavad pooljuhtlülitid nullpinge ja/või nullvoolu puhul, mis võimaldab tõsta lülitussagedust. Järelikult muutuvad vaheldid väiksemahuliseks ja reaktiivkomponentide mõõtmed väiksemaks ning samuti nende ehitus kompaktsemaks, mistõttu selliste muundurite vastu tunnevad üha enam huvi kantavate elektriajamite tootjad. Kahjuks pole aga resonantsvaheldite väljundsagedus muudetav juhtimissüsteemile antava seadesignaali abil. 1.3. Vahelduvvoolumuundurid regulaatorid Liigitus. Muundurit, mis muundab vahelduvpinge teise pinge, sagedusega, faasinihkenurgaga või kujuga vahelduvpingeks, nimetatakse vahelduvvoolumuunuriks või regulaatoriks. Esimene grupp selliseid muundureid on vahetud sagedusmuundurid, mis muudavad vahelduvpinge sagedust ja kuju. Teise gruppi kuuluvad alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid, milles alaldit kasutatakse pingeregulaatorina või konstantse pingega
Us t Joonis 6.8. Ühefaasilise siinuspinge genereerimine pulsilaiusmodulatsiooniga [6] Pulsilaiusmodulatsiooni kasutatakse kolmefaasilise vahelduvpinge tekitamiseks. Selle tarvis on ühe siinusseade signaali asemel kasutatud kolm. Mida kõrgem on kandevsignaali (kolmnukrsignaali) sagedus, seda rohkem sarnaneb väljundis siinuspinge ideaalsele sinosoidile. Seadesignaali (siinussignaali) sageduse reguleerimisega reguleeritakse väljundpinge sagedus. Sellise moodusega juhitakse asünkroon- ja sünkroonmootoreid. Pulsilaiusmodulatsiooni põhimõtet kasutatakse ka alalisvoolumootorite (vt. punkt 4.2) juhtimiseks. Sellisel juhul genereeritakse pulsi laiust muutes muutuva efektiivväärtusega alalispinge. 6.6. Mootori momendi vahetu juhtimine Mootori momendi vahetu juhtimise (DTC, direct torque control) meetod juhib otseselt
väljundfunktsioon U reg = K p ⋅ ∆U (t ) , (2.2) kus Kp on regulaatori ülekandetegur, ∆U(t) sisendsignaal. Diskreetse regulaatori korral tuleb pidev aeg t asendada diskreetse ajaga n, mis kujutab endast järjestikuste ajaintervallide järjekorranumbreid U reg = K p ⋅ ∆U (n ) . (2.3) Negatiivse tagasisidega süsteemis on regulaatori sisendsuurus ∆U(n) seadesignaali ja tagasisidesignaali vahe 132 ∆U (n ) = U s (n ) − U ts (n ) . (2.4) Diskreetse regulaatori väljundfunktsioon U reg (n ) = K p ⋅ [U s (n ) − U ts (n )] . (2.5) Analoogiliselt on avaldatav ka integraal- ehk I-regulaatori väljundfunktsioon n U reg (n ) = K i ⋅ ∑ [U s ( j ) − U ts ( j )]
annaabi.ee 
