Albert Camus "Võõras"
tundis ka Mersault, et on valmis kõike uuesti läbi elama. Ta avas end esimest
korda maailma hellale ükskõiksusele. Ta tundis, et selline maailm on nii tema
sarnane, nii vennalik. Ta leidis, et on olnud õnnelik ja on seda ikkagi.
,,Selleks, et asi oleks täielik, selleks, et ma ennast vähem üksildasena tunneksin,
jäi mul ainult soovida, et minu hukkamise päeval oleks palju pealtvaatajaid ja et
nad tervitaksid mind vihakisaga."
Veel saab välja tuua kohtuprotsessi. Mersault tundis end seaalt pealtvaatajana.
Ta jälgis ainult detaile. Taaskord ükskõikne. Teda ei huvitanud, mis temast saab.
Ta ei palnunud lunastust, kuigi tema juurde saadeti korduvalt vanglavaimulik.
Ta ei soovinud temaga kõnelda ning saatis ta iga kord minema. Viimasel korral
sai ta vaimuliku peale vihaseks ja karjus talle kõik, mis südamest tuli.
,,Minul ei ole pealtnäha midagi hinge taga. Aga mina olen endapeale kindel,
kindel kõiges, palju kindlam kui tema, kindeloma ellus ja surmas, mis peatselt
tuleb