Meie riigis ei ole lihtne edasi õppima minna, kui ei ole väga terav pliiats, ei tee töid maksimum punktidele, kui pole ka rahaliselt toetavat perekonda siis on väga raske ülikooli üldse saada. Tahe õppida tuleb enda seest aga kui puuduvad hoolivad õpetajad, oled vaesest perest, siis kahjuks see teekond katkeb. Selleks, et seda ei juhtuks, oleks vaja kõigile luua võrdne süsteem, pluss õpetajate toetus koolist on väga oluline. Ma tahan ka astuda ühte kindlasse kooli, kahjuks on se4al minu jaoks vaid tasulised kohad, see pole õiglane. 2) väljakutse: Väike rahvaarv ja negatiivne iive, vaesus probleemi olemus: Suur osa noori rändab mujale, vähene sündide arv. lahendus: Noored enamjaolt, kes lõpetavad koolid suunduvad mujale, sest meil ei ole tööd või pole piisav tasu selle eest. Näiteks arstid, õed, nende tasud Norras on tuhandeid eurosid suuremad. Meie elu kallidus sunnib noori lahkuma, sest mujal on kergem hakkama saada,
raskesti jälgitav. Kui palju inimesi vahetas sisemaise rändega kas alaliselt või ajutiselt oma elukohta, on üsna raske ja olenevalt riigisisesest asjaajamiskorrast ja allikate säilimisest kohati ka võimatu kindlaks teha. Ränne muudab rahvaarvu Et teada saada rahvaarvu tegelikku muutumist riigis või linnas, on vaja lisaks loomulikule iibele arvestada ka rännet. Kui mingisse piirkonda rändab sisse rohkem inimesi, kui lahkub, siis on se4al rändesaldo positiivne. Kui väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid, siis on rändesaldo negatiivne. Riigi või nt linna rahvaarvu muutumise selgitamiseks liidetakse kokku toimunud ränne ja loomulik iive. 2011. aasta ränne Eestis ----) Nii rändega kui ka rändeta rahvaarvu avaldamist jätkab Statistikaamet kuni uue loenduseni, pärast 2011. aasta rahvaloendust minnakse üle ühele rahvaarvule
annaabi.ee 
