d orl vormiq" kui (4): J + +J 70 kilo kaaluv inimene vajab d as energist sdltuvalt kehalisest a koormusest: Kehalist tririd mittetegev Kerget kehalist todd regev 7r2.h3.6CI.p.... kcal+ Rasket kehalist torid tegev qq.9.P..;k(Q.o-kcal -l Viiga rasket kehalist tood tegev iile ...tn98.....
Maaalune niisutusvõrk kujuneb suhteliselt hõredaks, torustike vahekaugus(400-600m). Keskmine veetarve suvel on 3mm ööpäevas. Kindlasti on vaja kasta pärast karjatamist ja niitmist , kui ei saja, see aitab taastada kamara kiiret arengut.Soovitav on koos vihmutusveega anda lämmastikväetisi. Kastmisnormid on 20..40 mm piires.Kergematel muldadel on nad väiksemad ja raskematel suuremad. 26. Rohumaade niisutamise agronoomiline efektiivsus (enamsaak) sdltuvalt sademetest. mullast, rohukamarast, vdetamisest ja rohu kasutusviisist (karjatarnine, siloks. heinaks). 27. P6llukultuuride niisutamine (kartul, raps, rüps. teravili jt.): veetarve ja kastmisreziim, sobivad seadmed, tõenäoline enamsaak. Kartuli vihmutamine on eestis vajalik. Tasuvaks tuleb pidada varajase kartuli vihmutamist.Eriti tähtis on kartulit kasta enne õitsemist, sest veepuudus sel perioodil vähendab mugulate arvu.Muidu
B. N{iks :.
12
: 3'ganismide
-:: rujuneb tema
' .i{JSe ja iimbrit-
,: <:skkonna
:::: meS. Puuliiki-
- =
annaabi.ee 
