Vana-Kreeka kultuuri kokkuvõte
21) Riigivalitsemine-Ateena, Sparta, Rooma vabariik- vrdlus
Rooma Vabariigi ajal : Kuningate asemel psesid vimule kaks
konsulit, kes valitsesid sjavge. Suurema reaalse vlisohu korral
mrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist
vimu hoidis enda kes uus tekkinud aristokraatia nobiliteet. Kaotati
patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid
allutama. Seejrel alustati Kartaagoga sdimist (kolm Puunia sda)
ning vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma lemvimule.
Sparta:Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma
karmuse poolest. Sparta eesotsas oli heaegselt kaks pritava
vimuga kuningat. Geruusa (nukogu) koosnes kolmekmnest le
kuuekmneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sjapealiku
funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek
Ateena:Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vhemalt 6000