"sdern" - 1 õppematerjal

Sissejuhatus germaani filoloogiasse

I häälikunihe toimus ühisgermaani keele ajal umbes 11 saj eKr. I häälikunihe mõjus klusiilidele. 1) helitud klusiilid -> helitud frikatiivid k-h, p-f, t-th 2) helilised klusiilid -> helitud klusiilid g-k, b-p, d-t, gw-kw 3) aspireeritud helitud klusiilid -> helilised klusiilid gh-g, bh-b, dh-d I häälikunihkel on ka kolm erandit. 1) häälikunihet ei toimu kaashäälikuühendites sp, sk, st. See tähendab et ld.k aster on star ja Stern mitte sdar ja Sdern. 2) Kaashäälikuühendite kt, pt korral toimub nihe vaid esimeses klusiilis. seega ld. k nox/noctis on Nacht mitte Nachd. k läheb h aga t ei muutu. Also neptis – nift mitte nifd. 3) Toimib Verneri seadus. frikatiiv – hõõrdhäälik. Häälik mille hääldamisel on õhuvoolul osaline takistus. germaani keelerühm – Germaani keelerühm on indo-euroopa keelte alarühm. Seda iseloomustab I häälikunihke olemasolu.