Ristisõjad
Pha Bernardi leskutsetest
rgiti sellest,et ristisdu paganate
vastu vib pidada ka Euroopas.Phja-Euroopa valitsejade eelistasidki prata
oma relvad ristimata lneslaavlaste
-vendide-vastu,kes elasid Elbe jest idas.
Teel Phale maale tuli ristisdijatel kogeda rmist
vaenulikkust.Ristisdijate lhenedest suleti linnavravad
nagu katkutbiste ees.Pettunud Palestiinasse prgijad vastasid sellele
mbruskonna rstamisega.Ei halastatud
isegi kloostritele.Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sdalastesse suure
umbusu ja lausa avaliku vaenuga.
Lbi hda lpuks Vike-Aasiasse judnud ristivgi sai islamiusulistega
videldes hvitava kaotuse osaliseks.
Kroonitud pead prdusid tohutuid kaotusi kandnud vega koju tagasi.Ka Pha
Bernardi kui Teise ristisja
eestvedaja kohta eldi Euroopas kibedaid snu.Ta oli sunnitud toetust otsima
paavstilt.
KOLMAS RISTISDA (1189-1192)-KIGE SUUREM JA ESINDUSLIKUM
Kuulsusetult lppenud Teine ristisda kahandas lnemaailma huvi Pha Maa
saatuse vastu.Jrk-jrgult ahenesid
annaabi.ee 
