aastal hakkab Schumann välja andma ajkirja Neue Zeitschrift für musik. See ajakiri propageeris rahvuslikkust, kõrget moraali ning arvustas akatemismi. Samamaegselt jätkabpingelist tööd klöaveriga. Maestro Wieck on oma õpilasega väga rahul ning enustab takke suurt tulevikku pianisti, heliloojana. Seda eeldas Shumanni suur hulk rajatud klaverimuusikat. Valed harjutamisvõtted ja abinõu käte füüsilisejs arendamiseks rikkusid ta käed lõplikult. Terav konfliks Wicki ja Scumanni vahel tipnes veel Schumanni ja Clara suhhtega. Peale kohtusaagade lõppu, mille võitsid Clara ja Robert järgneb kohe pulm. Clara Shumannist tõuseb edaspidi üks kuulsamaid naispianiste ja lauljanna. 1844 esineb Tartus. 1843. asub tööle vastavatud Lipzigi konservatooriumisse kuid aasta pärast kolib Dresdenisse lootes, et kohavahetusega kaasneb depresiooni kadumine, mis teda valvasid . Üheks põhjuseks oli oma abikaasale vaid muusikaliseks varjuks olemin. Drezdenid oon
Oli saksa helilooja, pianist ja kirjandustegelane. Sündis väikses saksa linnakeses Zwickau. Tema isa oli kunstihuviline ja toetas Roberti muusikahuvi, ema oli aga selle vastu. Esimesed muusikalised katsetused 7aastaselt. 12 aastaselt organiseeris koolis kaasõpilastest orkestri. 16aastaselt tema isa suri, kunstihuvile polnud enam kodust toetust. Ema survel läks ta 1828 Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima. Fredrich Wieck muusikapedagoog. Clarast(9aastane) saab Scumanni naine. Võtab klaveritunde Wieckilt. 1829 läheb Heidelbergi muusikaõpinguid jätkama. Satub Niccolo Paganini kontserdile Frankfurdis 1830. Schumann saab lõpliku tõuke loobuda õigusteadusest ja hakata muusikuks. Ehitas seadeldise, millega oma sõrmi venitada, kuid sai sellest käepõletiku ja ei saanud enam pianistiks. Andis koos sõpradega välja muusikaajalehte(10 aastat), oli peatoimetaja. 1838 läheb Schumann Viini, läks sinna eesmärgiga pulmadeks raha teenida, mis ebaõnnestus
täielikult muusikale. Schumann soovis saada heaks pianistiks, kuid pärast randmevigastust oli karjääril kriips peal. 1830-1840 oli ta viljakamad aastad, mil valmis mitmeid klaveripalu ja soololaule. Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal - pulmaaasta Claraga (tegemist tema esialgse klaveriõpetaja tütrega). Oma elu viimased aastad veetis ta vaimuhaiglas. Schumann oli oma elu jooksul komponist, väljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik. Sajandi 30-ndad aastad said Scumanni loomingu esimeseks õitseajaks. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli pühendatud noorele, samuti tundmatule heliloojale Chopinile, kelles ta nägi muusikageeniust. Et veelgi resoluutsemalt võidelda oma põhimõtete eest, otsustas Schumann koos lähedaste sõpradega alustada muusikaajakirja väljaandmist. Mõte sai teoks ja 1834. a. ilmus Leipzigis "Uue muusikaajakirja" esimene number
annaabi.ee 
