Universaalide tüli keskaja filosoofias
Naasnud Oxfordi, asus ta õpinguid lõpetama, kuid tal ei õnnestunud magistrikraadi
(doktorikraad ehk õpetamislitsentsi). Nimelt 1323.aastal süüdistas ülikooli kantsler,
üliinnukas tomist Johannes Lutterell teda ,,eksiõpetuses" ning ta kutsuti paavsti õukonda
Avignosis oma kirjutiste eest vastust andma. Tegelikult ei mõistetud teda hukka, sest uurimine
jäi pooleli. Ta sai liitlaseks Cesena Michaeliga ja nad põgenesid 1328.aastal koos.
Nagu ka Duns Scotusel, on Ockhami peatööks tema kommentaarium Petrus Lombarduse
,,Sententsidele". Sellest on mitmeid erinevaid versioone. Ta kirjutas ka Aristotelesest ja
Porphyriosest, füüsikast ja loogikast.
William Ockham'i suurimaks teeneks teaduses on kasinuse põhimõtte tunnustamine, mida on
hiljem hakatud kutsuma ka Ockhami habemenoaks. Ockhami habemenuga tähendab, et kui
nähtuse selgitamisel ei tohi lähtuda enamatest teguritest, kui on vajalik. Seda on tõlgendatud