Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"scoparium" - 3 õppematerjali

Palumetsad
22
ppt

Palumetsad

html /plantefoto/Lycopodium_annoti num_ssp_annotinum.htm Samblarinne on pidev ja tüse: -Palusammal Pleurozium schreberi -Laanik Pleurozium schreberi Karusammal -Kaksikhambad http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html Dicranum scoparium leidub ka karusamblaid – harilik karusammal Polytrichum commune • kohati esineb isegi – turbasamblaid Sphagnum sp. Turbasammal Kaksikhammas http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html http://bio.edu.ee/taimed/gene ral/indexnimek

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
Herbaariumi nimekiri 2017
16
docx

Herbaariumi nimekiri 2017

pudev turbasammal (Sphagnum cuspidatum) ahtalehline turbasammal (Sphagnum angustifolium) SUGUKOND: vildikulised (Aulacomniaceae) PEREKOND: vildik (Aulacomnium) kännuvildik (Aulacomnium palustre) SUGUKOND : tähtsamblalised (Mniaceae) PEREKOND: lehiksammal (Plagiomnium) lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum) SUGUKOND: kaksikhambalised (Dicranaceae) PEREKOND: kaksikhammas (Dicranum) harilik kaksikhammas (Dicranum scoparium) kase-kaksikhammas (Dicranum montanum) SUGUKOND: tüviksamblalised (Climaciaceae) PEREKOND:hiissammal (Leucodon) harilik hiissammal (Leucodon sciuroides) SUGUKOND: ehmikulised (Thuidiaceae) PEREKOND: loodehmik (Thuidium) loodehmik (Thuidium abietinum) SUGUKOND: ulmikulised (Hypnaceae) PEREKOND: ulmik (Hypnum) läikulmik (Hypnum cupressiforme) PEREKOND: laanik (Hylocomium)

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

ja järelkasvuna kiduraid kuuski. Puud puistus halvasti laasunud. Tootlikkus on madal (IV - V boniteet), 100 aastase puistu keskmine kõrgus on 18 m ja tagavara 190 tm. Alusmets puudub või esineb üksikuid h. kadakaid. Alustaimestikus esineb alati kanarbikku (Calluna vulgaris), eriti kohtades, kus valgust on mõnevõrra rohkem, esineb veel h. kukemari, h. leesikas, h. pohl ja palu- härghein. Sammaldest kasvab palusammalt, lainjat ja harilikku kaksikhammast (Dicranum scoparium), samuti põlenud aladele iseloomulikud liiv- ja palu ­ karusammal (Polytrichum juniperinum). Samblikest leidub hõredalt põdrasamblikke ja isalandi samblikku. Tugevasti leetunud muldadel (sinika- kanarbiku alltüüp) esineb vähesel määral sinikat (Vaccinium uliginosum), sookailu (Ledum palustre), samuti turbasamblaid (Sphagnum sp.) ja harilikku karusammalt (Polytrichum commune). Kultiveeritakse Mä külvi teel 8000.....10000 kultiveerimiskohta/ha.

Metsandus → Eesti metsad
357 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun