Kõrg- ja hiliskeskaeg.
Tuntumad ülikoolid oli
Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine),
Inglismaal Oxfordi (matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge ülikoolid, Hispaanias
Salamanca (arstiteadus) ülikool ning Rootsis Uppsala ülikool. Ülikoolid olid oma olemuselt
õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõude nimetati magistriteks, professoriteks
või doktoriteks. Üliõpilasi nimetati scolariusteks või studiosusteks. Õppejõududel ja
üliõpilastel olid vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Praktiliste
asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori, õppejõud määrasid aga dekaani.
Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisest. Grammatika, retoorika ja
dialektika moodustasid alamastme. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika
moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Aja jooksul