Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
administratsiooni. Selle järgi oli ta oma diotseesis ülemkohtunik, kelle otsustele
võis edasi kaevata ainult paavstile.
Aja jooksul tekkis piiskopi juurde kollegiaalne nõuandeasutus- toomkapiitel,
mis valis oma liikmed ise. Liikmeid 6-8. tähtsaim amet oli praost, kelle
ülesandeks oli väline esindus ja vajaduse korral piiskopi asendamine. Järgmine
oli dekaan- toomkapiitli eesistuja, kes ajas toomkapiitli asju ja valvas korra järgi
jumalateenistustel. Scoholasticus oli koolikorralduse juht ja ühtlasi toomkooli
direktor. Koosseisu kuulusid ka: oeconomus ehk desaurarius, kes oli
finantsasjade korraldaja; uksehoidjad, lauljad jne.
Piiskopil oli ilmaliku valitsejana õigus teha seadusi ja määrusi; teostada
administratsiooni ja toimetada kõiki valitsusakte; kohtumõistmise õigus.
Tähtis ametnik piiskopi kõrval oli stiftifoogt. Igas stiftis kujunes ka oma stifti
nõukogu.
8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis.
annaabi.ee 
