rakendas realismi, mis oli sellel ajal uudne. Nagu teisedki oma aja kunstnikud, mängis Mantegnagi perspektiiviga, näiteks viis silmapiiri madalale, et suurendada monumentaalsust. Tema maastikud seevastu tunduvad olevat nagu kivist ja metallist tehtud ning inimesdki näivad skulptuuridena. Inimese käitumises ja meelelaadis rõhutas Mantegna kangelaslikkust. Ta kujutas nii kristlikke kangelasi Püha Sebastiani ja Püha Jüri kui antiikaja heeroseid Scipiot ja Caesarit. Caesari võitu on ta kujutanud 9l pildil. Usutavasti samastas ta maalitud kangelasi oma kaasaegsetega, näiteks Gonzaga ja Mezzarotaga. See tõrjus maali loomise ajendi tagaplaanile ja püstitas selle asemel maali loomise tõelise eesmärgina inimkuju 3. Tema esimene töö, mis on nüüdseks kadunud, oli altarimaal Santa Sofia kirikule. Alates 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. Mantova
Avastas antiigi olulisi teoseid (1333), erit tähtis Cicero looming, keda paljundas ja kommenteeris palju. 1337 ostis maja ühes teises linnas Vaucluse'is. Paavsti õukonna õhkkond ei meeldinud temale, nägi selle allakäiku ja riukutust, see peegeldus tema loomingus. 1341 tähtis selleks ajaks oli kirjutanud ladinakeelse poeemi ,,Afrika". Kirjutatud heksameetrites. Räägib Rooma ja Kartaago vahelisest sõjast ja ülistab Roomat, eriti Scipiot. See poeem jäi lõpetamata. Kuid sai juba sellega kuulsaks. Sai loorberipärja Roomas kapitooliumi mäel, senaator pani pähe. Ta oli selleks ajaks maa suurim luuletaja. (Itaalia ühtsust ei ole 19. saj II pooleni olemas!!! Aga mingusugune vaimne ühtsus on ikkagi olemas). Oli esimene uusaja kutseline kirjanik. Peaaegu vabakutseline, sai loominguga tegeleda ja muresid ei olnud. 1348 möllas Euroopas katk Must Surm. Kas hävis kolmandik Eur elanikest
annaabi.ee 
