A.dumas Kolm musketäri terve raamat
siin eksida.
«Jah, siin on reeturid,» jätkas proua Bonacieux. «Kuid Püha Neitsi nimel vannun, et
keegi ei ole ustavam Teie Majesteedile kui mina. Kuninga poolt nõutud tee-mantehte
andsite te Buckinghami hertsogile, eks ole? Teemantehe oli väikeses roosipuust
kastikeses, mida ta kaenlas hoidis, eks? Kas ma eksin? Kõik oli ju nii?»
«Oo, mu jumal, mu jumal!» sosistas kuninganna, kelle hambad hirmust lõgisesid.
«Teemantkee tuleb tagasi saada,» jätkas proua Bona-scieux.
«Jah, muidugi, seda on vaja,» hüüdis kuninganna. «Aga kuidas, kuidas saada seda
tagasi?»
«Keegi tuleb hertsogi juurde saata.»
«Aga kes? Kes? Keda võin ma usaldada?»
185
«Usaldage mind, madame, osutage mulle seda au, mu kuninganna, ma leian kulleri.»
«Siis peaks kirjutama!»
«Oo jaa! Seda tuleb kindlasti teha. Paar sõna, kirjutatud Teie Majesteedi isikliku
käega ja pitseeritud teie erapitsatiga.»
«Aga need paar sõna tähendavad minu hukatust, lahutust, väljasaatmist!»