Füüsikaline maailmapilt
laineomadused ja nende liikumine ei toimu mingit kindlat trajektoori pidi, vaid
juhuslikult.
Olukorrra kirjeldamiseks võeti kasutusele kvantmehaanika (1925 1926; W. Heisenberg,
E. Schroedinger).
Kvantmehaanikas kirjeldab osakesi lainefunktsioon , mis seob osakese laineomadusi
ja ruumilist lokaliseeritust. Lainefunktsioon on koordinaatide ja aja funktsioon, mille kuju
sõltub osakese potentsiaalsest energiast.
Lainefunktsiooni leidmiseks kasutatakse Schroedingeri võrrandit:
Siin on = h / 2 (Plancki taandatud konstant), m osakese mass, U osakese potentsiaalne
energia, i imaginaarühik.
90
Kui on leitud lainefunktsioon, siis saab rääkida ka osakese asukohast ruumis. See on
määratud aga mitte üheselt, vaid teatud tõenäosusega, mis on võrdne lainefunktsiooni
ruuduga 2. Kvantmehaanika kasutab osakeste liikumise kirjeldamiseks mitte orbitiiti