Lisaks voib ta p-orbitaalide arvelt anda kaks -sidet. Töö ülesanded: Aatomiorbitaalidest -ja -sidemete tekkimimine Sidemete geomeetria ja elektronide paigutus keemilistes sidemetes Mittepolaarse- ja polaarse resonantsi resonants- piirstruktuurid KONSPEKT · Orbitaal on uhe elektroni voi elektronpaari poolt hoivatud ruumiosa; piirkond, kus elektronpilv asub · elektronide liikumist kirjeldab lainefunktsioon (Schrodingeri vorrand) · Uksikside on alati -side, kaksikside on -side + -side ja kolmikside on -side + 2 -sidet. · -side tekib kahe p-orbitaali kulgpidisel kattumisel. Selle sideme ruumiline struktuur teeb voimatuks vaba poorlemise kordsete sidemete umber. · sp3-hubriidses olekus susinik moodustab 4 tugevat -sidet uksteisega 109,5° nurga all. · sp2-hubriidses olekus susinik moodustab kolm -sidet uksteisega 120° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaali arvelt anda -sideme
Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemusena. ? Erinevalt mehaanilisest maailmapildist tahtsustatakse selles ka vastastikmoju vahen dajat, milleks on vali. Relativistlik ? Kujunes valja aastail 1905?1916 Einsteini toode tulemusena. ? Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. ? Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Kvantmehaaniline ? Kujunes valja aastail 1924?1930 Bohri, de Broglie, Schrodingeri, Heisenbergi, Pauli ja Diraci toode tulemusena. ? Lisandusid dualismiprintsiip ja toenaosuslikkuse printsiip. Kaasaegne ? Kujunes valja 20. saj II poolel. ? Tugeva ja norga vastastikmoju avastamine. ? Atomistliku printsiibi laiendamine valjale (kvantvaljateooria). ? Algosakeste standardmudeli loomine. Skalaarne suurus on esitatav vaid uhe mootarvuga, millele lisandub mootuhik. Skalaarsed suurused on ilma suunata. Naiteks ? aeg t; ? pikkus l; ? rohk p;
annaabi.ee 
