Konspekt 2
1
ometi kaugeltki mitte". Meile sellest aga piisab, sest järgnev kriitika on eeldus I.Tammelo
originaalsele õigusnormi struktuuri käsitusele, mis on iseenesest väga tähelepanu vääriv,
kuid mida loengumapis ei käsitleta. Leiame, et I.Tammelo käsitlus õigusnormi põhivalemist
oleks pigem magistriõppe teema. Refereerime lühidalt tema põhjal vaid normativistliku
koolkonna raames H.Kelseni õpilaste Felix Kaufmanni ning Fritz Schreieri poolt pakutud
kontseptuaalseid käsitusi.
Lähtudes H.Kelseni õiguslause läbilõikeskeemist esitab F.Kaufmann oma derivaadi sellest -
n.n puhta lihtsa õiguslause:
Subjekt A peab käituma viisil V1,
vastupidisel juhul tuleb tema suhtes käituda V2 viisil.
Erinevalt H.Kelsenist ei sisalda F.Kaufmanni puhas lihtne õiguslause üldse sündmusi (v.t
annaabi.ee 
