Stabinitroni kasutamisel saame läbiraske riba piisava laiusega. Orienteeruvalt võib hinnata vajalikku läbilaskeriba järgmise valemiga: kahepoolse piiramise. Positiivsel poolperioodil käitub stabikas pärisuunalise dioodina ja me saame 1Kui lubatav moonutuste määr on väiksem tuleb kasutada lugejas arvu 4, kui suurem siis 2. Impulsside piiramise tasemel 0,7V see on dioodi päripingelang (kui kasutada tavalise ränidioodi asemel schotcky moonutumine Rc-ahelas:Rc-ahelat kasutatakse astmete vahelise sidestus ahelana, et eraldada mille päripingelang on väiksem on ka positiivne piiramis nivoo väiksemal pingel.). negatiivsel alalisvooluliselt võimendusastmeid ja juhtida samalajal signaale ühest astmest teise. Impulsside korral poolperioodil saame piiramise siis kui stabikas läheb stabiliseerimis reziimi see on siis kui pinge ületab
avane mitte 0sel pingel vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. seega kujuneb praktiliselt piiramis nivoo pingeallika pingest mõnevõrra suuremaks. Pingeallika kasutamist saame vältita kui kasutame dioodi asemel sobivalt valitult stabilitroni. Joonis 4.3.7 Stabinitroni kasutamisel saame kahepoolse piiramise. Positiivsel poolperioodil käitub stabikas pärisuunalise dioodina ja me saame piiramise tasemel 0,7V see on dioodi päripingelang (kui kasutada tavalise ränidioodi asemel schotcky mille päripingelang on väiksem on ka positiivne piiramis nivoo väiksemal pingel.). negatiivsel poolperioodil saame piiramise siis kui stabikas läheb stabiliseerimis reziimi see on siis kui pinge ületab zener pinge. Kasutades taolises skeemis 2 stabikat saame kahepoolse piiramise nullist erinevatel piiramis nivoodel. Joonis 4.3.8 Seejuures saadavet piiramis nivoode väärtusel sõltuvad kasutatavate stabikate tüübist. See on nende zener pingest
annaabi.ee 
