Essee orgaanilisest keemiast
Kuid järgnevatel aastatel sünteesiti ka
erinevaid teisi orgaanilisi ühendeid. Tema avastus ei kõigutanud vitalismi teooriat, kuid varsti
järgnesid teated äädikhappe, sipelghappe, etüülalkoholi, benseeni jpt ainete sünteesi kohta lihtsatest
anorgaanilistest ainetest. Psühholoogiline barjäär murti ja järgnenud sajandi vahetusel ei kaheldud
enam inimese põhimõttelises suutlikkuses sünteesida mis tahes orgaanilisi ühendeid. Carl
Schorlemmer teatas aastal 1889 määratluse, väites, et orgaaniline keemia on süsivesinike ja nende
derivaatide keemia. Kuid tänapäeva teadlased ütlevad selle kohta, et see pole päris ammendav.
Orgaaniliseks keemiaks saab nimetada keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb
nende ehituse, omaduste, koostise, saamisviiside ja reaktsoonide uurimisega. Lisaks võib väita, et
teadlased muutsid oma arusaamu orgaanilise keemia olemusest. Näiteks arvati, et orgaanilisi aineid
annaabi.ee 
