Ja samal ajal, millal hävineb inimese maailm koos unelmate, kahtluset, rahutuste ja rõõmudega, elab loodus oma elu. Kokkupuude loodusega see annabki kangelastele jõudu minna uuesti lahingusse. Sõlmküsimused Remarque´i loomingus Remarque´i kirjanduslike eeskujudena on mainitud kolme peamist: Jack London, Ernest Hemingway ja Knut Hamsun. Ent on märgatud ka Thomas Manni, Franz Kafka, Stendhali ja Marcel Prousti mõju. Tema filosoofia väidetakse olevat pärit Arthur Schopenhauerilt, Friedrich Nietzschelt ja Oswald Spenglerilt. Nii, et elu on Remarque´ile ülim väärtus. Ta jagab elufilosoofilost seisukohta, et elu võrdub elamusega. Nõnda siis seisneb elu mõte ja eesmärk selles, et elu tuleb läbi elada, läbi tunnetada. Mõistagi ei tohi seejuures kitsendada teiste samasugust õigust. Siit kasvab välja ka tema paljude tegelaste "pärispatt", süü ilma otsese süüta. Tapmine on alati elu mõrvamine, olenemata asjaoludest
,,Läänerindel...": üheski varem ilmunud sõjaromaanis pole kirjeldatud nii täpselt sõjakoledusi ja värki, suur huvi, tehakse film jne. Romaanis käsitleb rindesõprust, kadunud põlvkond. Emigratsiooniteemalised romaanid: ,,Armasta oma ligimest", ,,Triumfikaar", ,,Varjud paradiisis", ,,Lissaboni öö". Muud teosed: ,,Kolm sõpra", ,,Must obelisk", ,,Taeval ei ole soosikuid". Sõjaküsimusi Remarque'i teostes: kolm eeskuju: London, Hemingway, Hamsun. Filos taust pärineb Nietzschelt ja Schopenhauerilt. Sümpaatsed tegelased, lakooniline dialoog, värvide kirjeldamine, tegelased korduvad, originaalsed, positiivsed, iseseisvad, traagiline saatus, väliselt passiivsed. Vastandab neid inimestega, kes väljast aktiivsed, hingelt tühjad. Enesetapp on alternatiiv mugandatud elukorraldusele. · Postmodernism kirjanduses ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla