Retsensioon 29.04 2012 käisin Solarise kinos vaatamas filmi ,,American Reunion,, ( ,,Kuum pirukas: klassikokkutulek,,) Tegemist on 2012 aasta USA komöödiafilmiga. Rezissöörideks on Jon Hurwitz, Hayden Schlossberg. Operaator on Steve Adcock. See film on järjeks seitsmele eelmisele filmile( ,,American Pie,, ; ,,American Pie 2,, ; ,,American Wedding,, ; American Pie: Band Camp,, ; ,,American Pie: the Naked mile,, ; ,,American Pie: Beta house,, ; American Pie: the Book of Love,,) Filmi staarideks loetakse Jason Biggs'i, Alyson Hannigann'i ja Seann William Scottt'i. Valisin vaatamiseks selle filmi, sest see on noorte seas vägagi populaarne ning tegemist on nö. noortefilmide klassikaga, mida peaks vaatama
puusaliigese operatsiooni). Ühe osa minu harjutustest moodustas aeglane edasi- tagasi nõustajaga suheldes tunneb. Rosenberg ja McCullough (1981) kirjeldasid esimestena kõndimine tänaval. Mõnikord kulus mul tund aega, et läbida vahemaa, mis varem võttis enda olulisuse tunnetamist kui inimese mina-käsituse lahutamatut osa. Schlossberg, Lynch vaid 10 minutit. Aeglase kõndimise seisundis tundus maailm teistsugune. Ma märkasin ja Chickering (1989) määratlesid olulisuse tunnetamise kui inimese veendumuse - olgu peegeldusi lompides ja rohutiblesid läbi sillutise tungimas. Ehkki ma ei oleks tahtnud see õige või vale -, et ta on kellegi teise jaoks tähtis, et ta on kellegi tähelepanu objekt ning
annaabi.ee 
