Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
knael, klena, nkale, nleka, kanel, kenal, lekan, laken, lenak, nalek, aklen, lanke, nekla, ankle,
enlka, leakn, naekl jne
Neist pole peaaegu ühelgi sõnal tähendust
Paremini sobiksid eesti keele süsteemiga:
kanel, kenal, lekan, laken, lanke, nakle, nekla, aklen
Halvemini sobiksid:
klena, lenak, nalek, ankle
Üldse ei sobiks:
nkale, nleka, enlka, leakn, naekl
V õõrsõnade kodunemisel ning tsitaatsõnade mugandamisel osalevad fonotaktikareeglid
pidevalt
saksa Schleif > eesti lehv
muinasvene gramata > eesti raamat
inglise rap > eesti räpp
Konsonantühendid, mis algavad b-, d- ja g-ga, ei järgne kunagi lühikesele vokaalile III-
vältelistes sõnades, nt
padja, kabja, kõblas, kobras II välde
aga patja, kapja, kõpla, kopra III välde
v ja j ei ole kunagi konsonantühendis esimeseks konsonandiks sõna lõpus,
v esineb küll konsonantühendi esimese konsonandina vokaalikao tulemusel (vr, vl), nt röövel :
röövli