Sotsiaal ja õigusfilosoofia
põhiprobleeme filosoofiale omasel kombel ja filosoofiliste meetoditega.
Varem filosoofia kui jumalik tarkus, ent tekkis eri teaduste emantsipatsioon
filosoofiast (eraldumine). 18-19 saj. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid, viis
äärmusliku seaduspositivismini. Samuti levis lugemisoskus ja raamatud, mistõttu
6
ülikoolid polnud enam niivõrd elitaarsed, vaja oli muuta nad uurijate
ühendusteks. Saksa klassikaline idealism Kant, Fichte, Schleiermeier, Humboldt.
Õigusteaduses valitsevaks suunaks sai ajalooline koolkond, rajaja Gustav Hugo, 3
punkti mida saab õigusteaduses vaadelda 1. mis on õiguspärane
(õigusdogmaatika) 2. kas see on mõistusepärane, et see on nõnda
(õigusfilosoofia) 3. Kuidas on see saanud õiguspäraseks (õigusajalugu). Nüüdseks
lisandunud ka õigusteooria ja õigussotsioloogia.
Õigusdogmaatika tegeleb positiivse õigusegs, teadus positiivsest ehk
kehtestatud õigusest, ei kritiseeri
annaabi.ee 
