Maailmakirjandus IV
Schlegeli mõlemad teosed on
ülesehitatud niimoodi, et see on lühikeste fragmentide kaupa üles ehitatud, millel omavahel näiliselt ühist ei
ole. Einfall - ilmutuse raames tehtud kirjutusi ("muusa suudlus"). Teises fragmentides hakkab ta kasutama
juba sõna romantiline. 116 fragmendis määratleb ta romantilist poeesiat. Schlegel tegelikult ei seost
romantilist poeesiat ühegi epohhiga, aga samas vastandab ennast klassitsismi määratlemisele. Schlegelil on
romantiline poeesia igasugune huvipakkuv poeesia. Pm romantikud niimoodi mõtlesidki, mõtlesid rohkem
tunnete ajal, üleshitav, akadeemiline konstruktsioon ei olnud neile omane. Poeesia seisnebki selles, et ta
pidevalt uueneb. Ja ta ei saavuta iaalgi täiust. 252. fragmendis kõneleb Schlegel ka poeesia filosoofiast -
aluseks peab olema see, et "kinnitataks ilu omaette oleku". Ilu ja moraal peavad olema võrdsete õigustega.