(rohelised taimed). Mõned teadlased (näiteks Thomas Cavalier-Smith) on taimeriigi alla arvanud kõik primaarsete plastiididega (kloroplastid, mis pärinevad otseselt tsüanobakteritest ehk sinivetikatest) eukarüoodid: rohelistele taimedele lisaks veel punavetikad ja liitvetikad. Ülejäänud vetikaid (näiteks pruunvetikad, ränivetikad) tänapäeval taimede hulka enam ei arvata. Kuigi varasemad süsteemid on taimede hulka arvanud ka bakterid (Schizomycetes) ja seened, järgitakse käesolevas artiklis fülogeneetilist süsteemi, mis rühmitab taimi nende päritolu ja evolutsiooni järgi. Taimede hulka kuuluvad selles süsteemis nii rohevetikad kui ka kõik maismaataimed. Kõik need organismid sisaldavad klorofülli a ja b ning säilitavad fotosünteesi teel toodetud suhkruid tärklise kujul kloroplastides. Nende organismide rakuseinad koosnevad tselluloosist. Taimede evolutsioon
Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Roland Thaxter- müksobakterite esmakirjeldaja 1892. aastal. Tema näitas, et varemalt seenteks peetud organismid olid tegelikult bakterid. Üks tema originaaljoonistusi Üks tema artikleid: Thaxter, R. 1892. Thaxter, R. 1892. Contributions from the cryptogamic laboratory of Harvard University. XVIII. On the Myxobacteriaceae, a new order Schizomycetes. Bot. Gaz. 14:389-406. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid jagatakse toitumise järgi kahte rühma: 1) Bakteriolüütilised. 2) Tsellulolüütilised. Bakteriolüütilised toituvad bakteritest. Neid on võimalik isoleerid loomajäänustelt ja rohusööjate loomade sõnnikult, mis sisaldab rohkesti baktereid. Uurituim nendest on Myxococcus xanthus. Pildil näidatud Myxococcus xanthus'e viljakeha teke. NB
annaabi.ee 
