jäävad ellu ning suudavad edasi areneda pärast läbikülmumist vedelas heeliumis temperatuuril 270 °C See on mõnevõrra imelik, sest sellist kohastumust ei vaja ju LääneAafrikas elav liik Nii madalat temperatuuri talub ta aga tänu kudede äärmiselt madalale veesisaldusele Vedelas lämmastikus (temperatuuril 196 °C) läbikülmunud putukas toibub hiljem kiiresti ja jätkab oma normaalset elutegevust Suurim parv Suurimaid parvi moodustavad kõrbetirtsud (Schistocerca gregaria) (Orthoptera) Üks selline parv kattis 1954. aasta varakevadel Keenias 200 km² suuruse maaala. Ühe ruutkilomeetri kohta tuli 50 miljonit, kogu parve suuruseks hinnati 10 miljardit tirtsu. Sellisest parvest jäi maha ainsagi rohulibleta must maa Pikim ränne Pikima registreeritud passiivse rände (liikumine tuule abil, kus oma lennuvõime ei ole oluline) on sooritanud 1988. aastal kõrbetirtsu (Schistocerca gregaria) parv, kes liikus troopiliste
äärmiselt kaugele. Massilise paljunemise aastatel koosneb võib tirtsuparve suurus olla 700 miljonist kuni 2 miljardini isendini. Kuna üks tirts sööb elu jooksul umbes 300 grammi rohelisi taimi, on põhjustatud kahju tohutu. Tuntuimaks ränduriks ja põldude nuhtluseks on rändtirts (Locusta migratoria), keda on paaril korral ka Eestist leitud. Parvedena rändavaid tirtse on aga teisigi, näiteks kõrbetirts (Schistocerca gregaria), stepitirts (Dociostaurus maroccanus) jne. Üldiselt on kõrbetirts parem lendaja kui rändtirts, ilmselt suuremate kehamõõtmete tõttu (kehapikkus vastavalt 6 ja 4 sentimeetrit).
annaabi.ee 
