Holokaust
Erandiks
oli igatahes Grammlich, firma Holzmann kohalik direktor, kes tüdrukuid pidevalt ähvardas. Kord tabas
ta Dora Perlhefteri kirjaga oma tädilt, mille kambrivalvur talle andnud oli. Ta võttis kirja ära, lubamata
seda lõpunigi lugeda, juhtum lõppes siiski ilma hullemate tagajärgedeta. Üks korralikest eestöölistest,
Brailowsky, juhtis gruppi, kus töötas Anna Krausová. Lõuna ajal läks ta alati sadamasse ja kerjas naistele
süüa. Üks teine eestöötaja, Max Schimmkat, kuulus vähem inimlike hulka. Dora Perlhefter veenis aga
teda, et Prahas on tema lahutatud mittejuudi päritolu mees ja kaks last, ja nii tõi too talle kirju. Üks
Hohmanni nimeline mees sai hiljem Yad Vashemilt tüdrukutele osutatud abi eest tiitli „Õiglane rahvaste
seas.“
[…] Kontaktid eestlastega tõid esimesi teadmisi sugulaste ja tuttavate saatusest. Hana Fuchsová leidis
kongist eesti-saksa sõnaraamatu ja õppis korralikult eesti keelt
annaabi.ee 
