Immanuel Kant
Töepoolest on Kanti eetika
puhas möistuseeetika mitte tundeeetika. Kanti arvates on meie tunded sedavörd erinevad, et
neist ei saa tuletada mingit üldist ja tingimatut möödupuud hea ja kurja jaoks.
25
Kuid just see, igasuguste tundemomentide körvaleheitmine eetikast ja puhta
kohuse röhutamine, kutsub esile protesti romantikutes - Schilleris, Schlegelis jt. Schlegel
kirjutab "Athenäum'is": "Kohustus on Kantile köik. Tänutunde kohustusest, väidab ta, peab
vanu kaitsma ja hoidma; ja kohustusest on ta ka ise suureks meheks saanud."
Muidugi ei saa me arvata, et Kant ei tundnud inimtunnete osa inimese käitumise
motiivina. Ta teadis väga hästi , et inimesed juhenduvad oma tunnetest. Aga ta pidas seda
köike meelelise "madalaks" sfääriks. Konsekventselt eetiliseks toimimiseks vajas ta aga
paremat alust.