ELULOOKIRJELDUS 1. Kirjuta jrgmises tekstis esineva tegelase elulookirjeldus. Salomon Vesipruul oli vhemasti niisama maias kuulsuse jrele kui Jaan Tatikas, aga temal oli hoopis teistmoodi tpld. Juba varajases nooruses oli tema selgelt aru saanud, missugune thtsale tegevusele saatus teda oli kutsunud. "Mul on igus Homerost, Shakespearei ja Goethet plata," hdis ta vaimustuses, kui ta kreiskooli lpueksamist lbi oli kukkunud, "aga ma tahan rahul olla, kui mind kskord eesti Schilleriks saab nimetatama." Neist snadest vib iga lugeja, kes midagi lugenud on, ise mrgata, et Salomon Vesipruul tusev tht eesti luuletaevas oli. Kindla nuga oma rahvale jdavat vaimuvara ja esimest suremata nime kinkida, istus ta maha ja tukas sule tindipotti. (E. Bornhhe jrgi) CURRICULUM VITAE
meistriteoseid, kuidas olekski võimalik, et ei ole, meid on ju nii palju, suur kunstnik ilmutab end aeg-ajalt palju väiksemates maades kui Venemaa. Aga rahvusena ei ole meil kirjandust, sest see, mis meil on, ei ole meie oma, see on nagu pidu, kuhu kõik peavad tulema riietatuna kellekski teiseks Byroniks, Voltaire'iks, Goetheks, Schilleriks, Shakespeare'iks ja ülejäänuteks... Mina ei ole kunstnik. Minu näidend ei olnud hea. Ma ei ole 33 poeet. Luuletust ei saa kirjutada tahtejõu aktina. Kui ülejäänud meist näevad kõvasti vaeva, et olla kohal, siis tõeline poeet eraldub vaimselt. Me võime teda jälgida loomise hetkel, kui ta istub, sulepea käes, liikumatult. Kui sulepea liigub, siis me ei tea, kus ta viibib
annaabi.ee 
