Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
kannatuse ja eetika seostamise? Kas võiks arvata, et Baturini looming kasvab välja kristlikust
mõtteviisist?
Osalt on see väide küllap tõene, ent kristliku kannatuseetika vastandamine kreekaliku õnneeetikaga
teeks kristlikule traditsioonile ülekohut: miks kannatas Kristus, kui mitte inimkonna õnne nimel?
Batriani kannatused ei too õnne kellelegi, ei headus ega õiglus pääse romaanis võidule. Edward
Schillebeeckx, kirjeldades erinevate religioonide suhtumist kannatusse, rõhutab, et kuigi iga
religioon reageerib kannatusele erinevalt, on kõigile religioonidele ühine püüe juhtida headus
võidule, „nende sügavaim püüdlus on kannatus ületada“11. Kristlik maailmavaade ei õigusta
kannatusi; kannatamine on ka kristlase jaoks arusaamatu ja tekitab protesti: „Kristlik sõnum ei seleta
kurja ega kannatuste ajalugu. [---] Samamoodi ei väidaks kristlane, et jumal nõudis Kristuse surma