Ajalugu
1919 loodi NSDAP - Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölis Partei. Nimeks oli Natsionaal
Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute. Seetõttu hakati ka saksa
parteilasi "natsideks" hüüdma, kuigi sisult olid nad fasistid.
NSDAP koosolekutel oli nuhk koodnimega Lud, kes pidi kontrollima partei rahvameelsust. Ta
muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama.
1921 aastal sai temast partei juht ehk fürer. Lud oli Adolf Hitleri (sünd. Schikelgruber)
koodnimi. Hitler oli Austerlane, kes tahtis olla sakslane.
Ta oli läbikukkunud kunstnik. I maailmasõja ajal teenis välja nooremkaprali auastme. Peale
põrutada saamist hakkas ta Baieri staabis nuhiks.
1921 - Hitler koos Röhmiga asutasid SA rünnakrühmlased ehk pruunsärklased. Nende tegevuse
eesmärk oli sotsialistide segamine ja pidev tülitamine.
1923 Müncheni õllekeldri puts - Hitleri üritas koos Hindenburgiga
SA-meestele toetudes võimule tulla. Mäss suruti maha. Hitler
annaabi.ee 
