Giuseppe Verdi
XVI sajandi teise poole katoliikliku Hispaania ja ülestõusust vallatud
protestantliku Flandria, samuti Philipp II ja inkvisitsiooni vahelised konfliktid on ooperis õnneks
säilinud.
Monarhi absolutismile ja kiriku survele vastandatud Rodrigo Posa ja infant Carlose
inimlikkuse ning vabadusarmastuse toob Verdi nagu peategelaste kokkupõrkedki kujukalt esile.
"Suure ooperi" tinglikkusest ja defektidest hoolimata leidis Verdi libretost tänuliku materjali
ning lõi Schifleri draama väärilise helitöö.
Ooperi muusika on sünge ja masendav. Õnneküllased ja helged laigud puuduvad peaaegu
täiesti ning infandi ja tema endise mõrsja, kuninga naiseks saanud Elisabethi armastusega seotud
episoodidki ei välju nukruse raamest. "Don Carlose" helikeel on Verdi eelnenud oopereist
20
rikkam ja keerukam