E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
nende käsu all seisvatest Eesti ning Liivi maakondadest kümne-võrra tagasi võtab. Nüüd oli ta
vaene kui kiriku-rott ja nõudis rootslaste käest kahjutasu, aga need ei tahtnud temale ega
teistele rüütlitele viletsat armuleibagi anda, vaid nõudsid' omalt poolt tasu selle kahju eest,
mida mõisamehed rootsi alamatele Harju- ja Läänemaal olid teinud. Kerge on arvata, kui
valusasti
see õnnetus uhke Mönnik-huseni südant näris.
Ka Ivo Schenkenbergist oli õnn viimasel ajal lahkunud. Ta oli endale väärilise vastase
leidnud. Venelased olid temale Viru ja Järva talupoegadest kogutud väesalga vastu seadnud,
mis vürst Gabriel Sagorski käsu all seisis. Siin võitlesid siis eestlased eestlaste vastu.
Mõlemad
salgad olid vahvad ja sõjas vilunud, mõlemad tundsid hästi maa teid ja urkaid, mõlemad seisid
osava juhatuse all, aga võit kaalus siiski Gabrieli poole. Ta ei andnud Ivole kunagi rahu, oli