"Mässav inimene" A. Camus
lk. 27)
Edasi toob Camus väja lausekatked, mis kuuluvad mässaja ,,ei" juurde ,,köik see on kestnud
liiga kaua", ,,siiani jah, ent edasi ei", te lähete liiale" või siis ,,sellest piirist ei tohi te üle astuda"
Nagu Camus selgitab, toimuvad samal ajal nii eitus kui jaatus ning sellest punktist saab
alguse mäss. Vastupanu sünnib väärtustest, mis nõuavad tunnustust oma olemasolule. Mõrv on
selle tahte äärmuslik abivahend. Oma arutlustes toob Camus võrdluseks kõrvale Scheleri
,,vihavima". Ühel juhul võib rääkida vastuhakust kui edasiviivast jõust, teisel juhul aga
kättemaksust ning kadedusest. Neil kahel asjal tueks vahet teha. Olen nõus, et mäss õigluse nimel
ning kättemaks kadeduse pärast on olemuselt erinevad. Nagu Camus kirjutab, kadedust tuntakse
selle üle, mida ei omata, samas kui mässaja kaitseb seda, mis temas on. Võib ehk järeldada, et
vägivaldne võim tekib vihast ja kadedusest. Niinimetatud vihavimma ambitsioonid on piiritud,
annaabi.ee 
