Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
teatrihoonete arhitektuurist (loengus rääkisime), mis näitab, et tegemist on templi- või
6
kirikulaadsete ehitistega. Publiku suhtumine ja käitumine esindab loomulikult kogudust. Pühaks
tekstiks on helilooja looming, iseäranis mitteprogrammiline muusika e. absoluutne
muusika.
Mõiste ,,kunstireligioon" võttis 18./19. sajandi vahetusel tõenäoliselt kasutusele saksa romantik,
teoloog ja filosoof Friedrich Scheiermacher (1768-1834) oma teoses ,,Loenguid religioonist"
(1799). Seal kõneles ta kolmeastmelisest teest, kuidas inimene areneb surelikust surematuks või
kaduvast igaveseks: 1) enesele keskendumine; 2) süvenemine (ilma arutluseta) mingisse maailma
osakesse, kaemus (ehk kontemplatsioon); 3) ja lõpuks pühendunud süvenemine kunstiteosesse.
Schleiermacher tunnistab siiski, et igaviku tunnetamiseni jõudmine esteetilise süvenemise kaudu jäi talle isiklikult
annaabi.ee 
